Manipur Singtangmite Kiphinna – Muhve Dan (II)!

Manipur Singtangmite Kiphinna – Muhve Dan (II)!
By Upa Chinsum, Columnist Zogam.com

chinsum

Food for thought: (i) The first set towards nation building is the creation of true men and the second step is organization." – Netaji Subhash Chandra Bose. (ii) The cost of freedom is always high, but Americans have always paid it. And one path we shall never choose, and that is the path of surrender, or submission." – John F. Kennedy.

Unau Nagate, a genkhia tawh, a genkhelou tawh ettonhuai I sakna lai om ciat kha diing. Himahleh, I ettonna di, a phatuam (nampi phattuampih) thei di lam enton khalou dekdek I hih khaak di uh kiveelhuai sa ing. Ettonhuai uh I sakna khat I taaklang aw - heutu/ makaite a zahdan uh. Lamka suak college kai lai siamsin khat leh Naga siamsin khat kihouna (Lamka suakpa gen) taklang ni:-

Lamka siamsin: "Nou Nagate, na nam makaipa un, '......' huai cimawk dan hi'n maw!"
Naga siamsin: "Kou nam makaipa'n tua bang cilou di, a kam-a tua bang thu pawtlou di hiveh aw..."
Lamka siamsin: "Ci, a chetna (documentary evidence) le om eingal, lawm."
Naga siamsin: "Tua ci ahihleh a lungsim tawng apan hilou a, lei kiphelkha zual (slip of tongue) a genkhak hi di ahi, lawm!"

Heutute le mihing mah, hatna leh hatlouhna, theihlam leh theihlouh lam nei ciat ahi uh. Pahtakna kammal leh hanthawnna kammalte'n amaute tha guan a, muvanlai banga leengsak diing ahihlai in, eite'n amaute bangci bang feedback tawh kithuahpihna I pia ua cih kiveelhuai hi. I thugen a cian seemna di'n, tunai JAC pian nung in, "JAC makaite kitawp ua, hichi nimnem makai in zaw bangmah tan hon tunpih kei nu'teh, kam kia-a gam it kineih in mipi hong khemdaai zel sawm na hi uhiam?" a ci thei bang om mawk hihang. JAC pianglou hileh mipite directionless a ki-om man, police commando te leh ei laka meithal tawite tehtual kal-a lom sih pawl omlai di kihithei eive. A hoihzaw (better option) di kawkmuh omloupi a dinmun len mimal kuahiam, a.k.l. pawlpi ding lai khat dem awt-awt mawk kici healthy hetlou, banah, khawsuah vai lou law-tel ahi cih phawk thak ni. GLOOM AND HAPPINESS ARE BOTH CONTAGIOUS. WHICH ARE YOU SPREADING?

MIMAL THEIHSIAM DAN:

Manipur assembly house a Dan bawl pawlte adi'n special session sap-in om (nisim 31.08.2015), Speakerpu in Bill 3 luikhia, minit tawmcik sunga hihsuk mialmial... zou! Bill passed a omte valh hak sak ziak leh singtangmi MLA te pan laakdan/ laaklouhdan lungtun louh ziakin mipi sousang (aban I theihsa vek, mit a muh ahi). Hibang hun lungdonhuai taka assembly house a 'say' vaneipha lou lah, solkar theihpih mipi palai neuzaw MDC (ADC members) Manipur tanggam a I na neih tiltel khak khawng hamphathuai e. MDC te, a' senior te un (read MP/ MLAs) mipi ai-awhna leh Dan bawlna konga thil nuam hetlou phukha, tangchiak dana omlai ua va panpih ut law sam diing uh himahleh, hih theih neih mellou uhi. Huci kawmkal ah, mipite tai theihna diing, thukup theihna diinga ADC Institution ana function, kipahhuai. MDC te'n le mipi palai, mipi ai-awh ahihlam uh ki-phawkin hon kankuah tiltil uhi, ahih theih uh a tawmdeuh (limited) zek a hive'n. Selah. Hucih lai a, MDC te, MP/ MLA te tawh endeen (branded) a, soisak suk zial ut pawl bang om hile'ng kilawm mawk; tua ci phutphut diing hilou - thil tung zelte diktattak leh limtak ngaihsut kuul ahi, lawmte.

A tunga vingveng sawng lak, mipite piitu bei, directionless banga kilat lai in, A' tate kahna ngaikhia Pa Siangthou (Pasian) in Manipur singtanggam Ccpur district vai enzuitu diing team thak honpia – Joint Action Committee (JAC). JAC hong piandan saulou: September 2, 2015 sunma dak 10:00 in Kuki Khanglai Lompi (KKL) Complex, Lamka ah Ccpur District sung a tribe cih apan makaite paikhawm te'n Joint Action Committee bawlkhia uhi. JAC makaite ahihleh hiai bang ahi.

Chief Convenor: H Mangchinkhup
Co-Convenor: Lianzalal, Mangcha Thangjom, Kamthang Haokip, ZMA, HWA, KWU, MPC (WW), KWOHR
Secretary: Lalkhohao Chongloi
Asst. Secretary: Paul Lalchanhima, Francis Songate
Finance Secretary: Vanlallian, President, ZSF
Treasurer: Lalkhohao Haokip
Hospitality: Jt JPO
Transport in-charge: Richard Laltanpuia
Spokespersons: Pi JL Sawmi leh Ngaineihkim
Secretary Information and Publicity: Paukhanthang, Sasang Vaiphei leh Zaoa

Thupuknate:
1. Kilemna om masiah misite laaklouh ding;
2. Siluang omsung teng Education Institution teng khak ding;
3. August 31 a Manipur Assembly in 'The Protection of Manipur People Bill, 2015, The Manipur Land Revenue and Land Reforms (7th Amendment 2015) leh The Manipur Shop & Establishments (2nd Amendment 2015) Bill' a pom deihlouh ziak in singtangmite'n kivaihawmna tuam ngen (separate administration) ding;
4. August 31 leh September 1, 2015 a kiphinna a thaukap security force-te mawhpaih thu puangkawm in hiai thiltung tawh kisai 'Independent Judiciary Inquiry' bawl ding;
5. August 31, 2015 a 'The Protection of Manipur People Bill, 2015, The Manipur Land Revenue and Land Reforms (7th Amendment 2015) leh The Manipur Shop & Establishments (2nd Amendment 2015) Bill' passed a om tawh kisai a Nam/Tribe heutute'n MLA/MP representative-te tung a thupiak a bawl uh ni 10 sung a hilhchian ding a thupiak pen JAC in support a puang hi.
6. Hiai buaina a venma teng Churachandpur District sung ah Press, Media House, electricity, medical, water supply chih louh peuhmah 'total shutdown' puan ahi.
7. JAC kipuan ahita a, volunteer mahni ut dandan a gamtang a omleh JAC in mawh pawlou ding.

[NOTE: JAC Chief Convenor, Pu Mangchinkhup bel Executive Member, ADCC term paita a na paw-kha, hun khat lai a Zomi Students Federation (HQ Lamka) president na len ngei zong ahi. ZSF president a let hunsung in siamsinte makhua diing khualna tawh kiphinna khenkhat na makaih ngeita-a, (District khat a sunga students organization head mai cilou di'n) Chief Minister leh a cabinet te phuliing zou gentaklouh, tua hunlai in Manipur Chief Minister level ah kihouna khat na nei ngakngak mai uhi. Pu MCK & co., Vanglian TOUPA'N ompih zom zel hen!]

TOUPA ei di'n hoihna e!

Manipur singtangmite lak ah unau Nagate'n heutu dinmun len mite a zah dan leh panpih/ kithuahpih siamdan uh I taaklangta. JAC ki-form thak context ah en le, pau kitheituah unaute theigaw-long khat a thun bangte lakah "Paite kampau" zangte'n heutu dinmun len di'a om kha (dialect kibatpih, MCK etc.) te I etdan leh comment I piakte khenkhat veelphat kiik tuak om di'n ngaihsun hang. Comment in Pu MCK leh team te tha guan hetlou diing (discouraging) pipi genkhe thei, gelhkhe thei lel, suggestion laak di om lah hituan mahmah lou ahihleh daih (silent) ei di'n hoihzaw kha mawhlou diing hi. I unau Thadou kampau, Hmar kampau, Vaiphei kampau, et al te'n UNITED WE STAND I cih ciat lai un, heutu dinmun a ding (vawkkhiak a om, a pau kibatpihte uh) Paite kampaute' soisel banga a soiselna uh (destructive criticism) muh diing vaang hi. Southern Manipur luah leh tua lam suak Paite kampau khenkhatte I comment te un I picinlahna, tribe dangte adi'a ngaihnathuailou I hihna, gen khinzou bat hun tam. Bangchi hita diing hiam, TOUPA?

Pil kisa, thei kisa, heutute sanga thei zaw khattou I hihleh lah, amaute' seat valuah lou phot I hih cia'n, Phaijang mite theihsiam di'n e-pao.net etc bang ah sappau a gelh article/ comment thot theih lua. Abe Lincoln in, "Na kisakhawl le'ng ka hun hongtung diing ahi" cih phawk kilkel kawm in awl-awl in na kisatou takpi a, singtum akibawl inn (buukta) a hong kipan keukeu himahleh, America a Vaihawmna Innpi a luah lah tuankei, cih I thei hi. Laisiangthou a I muh Joseph hinkhua en mah di'u. A u-te bawlsiatna thuklou, gentaklouh iplahna, huatna, phuba laak utna' mit tawh enlou ahive... I khutzungte'n computer keyboard a meek ziak hiam, smart phone khat tawi-a 24 X 7 thu sim leh thon (reading and sending) thei I hih ziak mai a heutu omsa, omlel leh hong om dite soisel di'a kipan I hih leh I hih diing zawk hih kha nailou hithei hi hang, guai. Huai tuh, I soiselte dinmun luah hun ci'a mipite I pii diingdan KISAKKHOLHNA. Ei heutute'n circumstance puakkhiak, responsible tak a mawhpuakna a laak fitfit lai ua (Ets. Mangchinkhup, Langkhanpau, etc) amaute personality peuh na kheuh mi khenkhatte zaw Manipur tribals lungtup "separate administration" muhna di'a a pankhakna uh theihhak ahi. U-le-naute kiveelpha ciat ni, adiakin Paite kampaute.

THE WAY FORWARD:

"My personal Request. A dangdangte thutuam hileh, Public property suksiat beh nawn kei ni uh. Public Property is Our Property. Salute to Martyrs! Lohchin ma tan phu ni uh, Toupa'n hon om pih vek hen aw" cih face-book ah (4.9.2015) ah sim kha ing. Very good. Property suksiat I cih bang le hehlung in omthei mah hi, kuamah kidem/ kimawhsa hipah khang. Ahizong, mi'n lampi laitaka gari tyre sia halkuang, lamlian zuih, mawltual a mipi kipunkhawm, District administrative office kong a va tut/ kikou vingveng cih khawng pansan a lungkim-louhna langsak toutou a, thil deih ana muh theih lai ua, eite lungkimlouhna hong latkhiak dan pen hilaw phungphung deuh a bat hun om hi, lawmte. Office building tamlou I neihte bang, eite khualna mah a kilam leh tunding a om hi uh. Unaute (Zomi, Kuki, Hmar etc a kiloute) I teenkhawmna LAMKA zaang ah, Paite Zomite tamna bial deuh a om public property te'n hah thuak diak a bang. Kua I ngawhta di'a? Ei mah, I lungput (mentality) mah I ngawh ngal keileh...!? Bawl nawnna di sum hongpai pah pepep dia'm? Hongpai pah di'n ngaihsun ni. Ets. Inn/ Tower suksiat a omte bawlna diing fund om hita, tender sap hileh a dawng diing mi ginom leh diktat I mu di uam? Office building meivu suaktate tunding-nawnna di'n contractor mantaak leh naseemtu di khutsiam, nam-le-gam itna tak tawh hih cetcet di mi ei lak pan om mah ni maw? TOUPA thupha!

Police station luh cih mawk bang le, koi apan, bang tawh kizom a unarmed civilians in tua bang tup a nei kha I di uam ah. Meithaltawi pulis te tunga lungkim lou law mahmah, pumpelh theihlouh dinmun a ding kha PS luh di'a kisa I hih taak uh leh zong, khut vuak tawh mi vantangte kuan ci lou law mahmah ahi! Amau le a hinna uh leh meithal + meithal tang humbitna di'a meithal tang khah theihna - Dan phal tan om mawk hivaw (mihing kawknuai lam kaap theih, cih dan hiam khat). A loutheilou ahih leh bel meithal omsate tawh, huai le meithal zangsiamte mah kipat ci ahi kha diing. Tu in, MDC te'n khawpi sung-le-pua, leh amau bial ciat etzui theih dan in hon enzui kiangkiang uh, lungdam hi. Ei sunga nektawm zong panpih ngai/ pahpih tuak tawh, vai dawr bawl (ka sumbawlna a fuh nak leh cih bebek ngaihtuah) te a etzui na'ng uh tawh, a naa uh a sah hi. Tua ahihman in, gam vangla-a om nam-le-gam it (kici)te'n amaute tha guan thei di, kithalawp sakthei di thu leh la te khahkhe panta ni. Awle, mipi palaite tung ah tunglam akipan khamuanna omta hen! JAC, ATSUM, ANSAM, UNC, KNO, UPF in common agenda khat geelkhiak sawm in panla cih thu kiza. Wow! Heutute adi'n pilna leh theihkaakna (wisdom & discernment) I ngetsak di ua; ei a mipite'n hun paisa sanga heutute zahtakna leh tha piak siamna TOUPA I ngen uh aw. Blessings!

"Innlam thubuai in lungsim a giksak mahmah, thumna ka neih theih bangun ka nei uh hi. I lametna Topa' ahi, gam neipa' amah hi. Ama kiangah I nget ngam ding a poimawh mahmah ding hi. History a khek lamdang Topa hi, gam nei lo kum 2000 phial vialvak Israel mite gam a piapa amah ahih manin ei lam hong ngat ding thupi penpen ding hi. I sihna zong gulsih tangsih hi loin gam neihna hong hi leh I ci mahmah hi." – Khawpi a om Pastor khat.

--------------
05.09.2015

© Copyright 2024 - ZOGAM.COM. Designed by NemaGraphy.