Manipur Singtangmite Kiphinna – Muhve Dan!

Manipur Singtangmite Kiphinna – Muhve Dan!
Upa Chinsum

upanchinsun

Food for thought: (i) Let us never forget that government is ourselves and not an alien power over us. - Franklin D. Roosevelt; (ii) Our task now is not to fix the blame for the past, but to fix the course for the future. – John F. Kennedy.

Tulel a Manipur suak, simlam Manipur a kipan zousiahte lunglai luahtu bang ahia? Cih dotna pai le-tuh, thulu di’a I teel ‘Manipur Singtangmite Kiphinna’ cih a hihmel. Hiai tungtang awlmawhna sou litlit tawh U Thang @ Kimboi’ pa leh Pu Kam @ LT Ngaihte te’n zogam.com ah thugelh saulou tuak tu zingkal baihtak in zdc ah hon koihkhia ua, lungdam. Amasa pen in, “Ka heh”, a nanungzaw pen in ”Lungkhamhuai” ci’n thugelh zou uhi. Khaih! anai-agamla a te’n zogam.com columnist te’n bang ngaihsutna a nei di uah aw? ci a om khipkhep lai ua, thugelh I zawhna tua dan ahihmawk leh hoih khinlou kha di hiveh aw.. ci kawm in, computer bul a tu in hong kipan sam ing.

Heutupa LT Ngaihte in, “Ka muh dan, I buaina kipatna uh kithuzak ginatlouh ziak hi'n mu ka hi. Hiai mah tuh sappau a I thansak mahmah uh 'communication gap' kichi ahi… Kimaituah a kikupna omlouh cia’n, makaite'n a muhkhak peuh uh lah panpihna sum deih ngen di’a koih uh. Hucibang deihloute kuamah makaite kianga hoh nuamlou uh,” a cih ngaihsuttham, kiveelna tuakpi ahi kha diing. Htp Kimboi’ pa in, “Churachandpur district a MLA leh minister i neihte uh O. Ibobi Singh in Special Assembly Session a sap leh a thumang dia tuizul sa a kuan uh ahi di maw? A Bill pros & cons le sim lou, phetlou a theilou a ‘Amen’ chi dia mansa ahi di uh maw? Zumhuai!” a cih in thil tampi gen, a puaknat dan taaklang lai.

Manipur phaijang leh tanggam, phaijang gam leipek neu a’ milip sah; tanggam leipek lian, a milip kitawm. Phaijang a zat zangkhai (facility) tuamtuam om, singtang/ zodawn a huci veklou. Phaijang a te’n sahkhaw thu a Hindu biakna (leh Meiteite pusa biakna) na zui tangpi, zodawn a teengte’n ahihleh Gospel tangthupha hamphatpih in, “…TU’N A TATE HI HANG E. PHATNA ZAILA LAWM GING A KILAWM SEMGUA TAWH, VANGLIAN TOUPA MIN PHAT IN…” (T PKT) cikhawm dapdap theita. PTL! Khangthu suina ah phaijang luah Meiteite leh zodawn a teeng, Phaijang umkual a khawsa tiltel unau piangkhawm/ laizom te ci khat or nambing khat dan in suilut na hi ngeilou. State vaihawmna khat nuai ah I na teeng kha uh cih thu ahi.

A tunga I gensuk bilbialte ziak khawng le ahikha mawhkei diing, unau Nagate bubitna/ biltenna hill district te I et leh Phaijangmi (unau Meitei) te maingal hetlou uh a, tempong leh heipi tawh ana delhtaai zelzel uh cih hipah keimah leh, hih dan khat nei uh hi peuhmah diing ahi hon cisak hi. Unau Nagate, pau kitheituah lou in common interest/ cause sual khawma Phaijang mite amau huangsung a maingal hetlou di’a koih thei (daaikaai thei) a omlai un, Ccpur district luah/ tutphah Zo suan (Zomi/ unau)te bel pau kithei-tuah (pauleh ham paudang vakhelh ngai vetlou) hinapi, kipumkhat thei mawhzen in  I om ua, I huangsung ah Phaijangmite hong maingal uhi. Kipumkhat theihlouh kawmin lom 4 a hualkhawm in I om ua, huai lom 4te KIM, ZC, MPC leh HI ahi I ci thei.

A lamdang mahmah khat bel, hiai lom 4 (KIM, ZC, MPC leh HI) I gente’n suangtu khat, tunnu khat hihna pansana thu kikupna (consultation) neitou thei di’a hamphatna leh mawhpuakna tang banga a lat lai un, amaute lakah Phaijangmi Lamka a omte kikhaikhawmna MEITEI SOCIETY simtel in om kha hi. Oppss! Bangcik apan, bang hang, bang lametna tawh? A dawnna neikei ing, lamdang sakthawh!? Singtangmite khankhua diing geel-a thu kikupna om ci’a hong thei ut mahmah diing unau Meiteite tawh district khat I luahkhawm taak leh zong, ei sung hotel leh bazar houlimna tan a a theih uh hun henla, a tunga I gen 4te lak ah simtel hihial kei le uh, tutmun pan na ci vungvung ing. Ka theihna a tawm ngei e, TOUPA.

Ahihi-hita ve (Bygone is bygone). ZNC min tawh bang, ATSUM min tawh bang, HAC min tawh bang, ahihkeileh anaipen ah, ADCC min tawh bang Phualpi solkar ah kivaihawmna kichup zaw lunggulhna ziakin dolkhaat I na seplut ngeita uhi. Tuate va suut nouneel I sawm kei a, suutna di hun le I nei bok kei. I gen nop tak: Ngetna (Demand) khiatlut a omsate lakah, viz. UT, 6th Schedule, State within State, ADCC full power; bang feasible pen diing ahia? Huci’a retired bureaucrats, working bureaucrats’ leh scholar I neih (pension maw, University tuamtuam a seemlel) te hong kipat vatvat uh kisam ahikha diing. Banah, tuate recommendations seemkhe di’a Hill Area MP, MLA leh ADCC Member te hong kithu-muh ua, civil society (KIM, ZC, MPC, HI – minus MS? + the Nagas) te’n I na nungthuap uh; tuhun a eite kal suan zia diing leh khawsuahna diing ahimai dia’m?

Manipur tanggam teng huam kivaihawmna tuam Ngetna seplutta, tuate khauhtaka phutzui didan theipiluatlou a I om lai a, Phaijang lamte patauhna (panic situation) in indirect taka ei thil deih hon nawhsak kha, tua in Pasian hing a bia singtangmite kipumkhatna tun tialtial hithei. Tuhun a I pankhawmna uh bang I ci meetpih (capitalize) thei di’a, cih thukin ahihna om. Phualpi solkar a thuneitute’n niteng tanchinbu leh TV te a Manipur dinmun ana muh kilkel lai ua, “En un… ngetna k’on piaklut taak uh, na thei uhia?” ci-a panla zui I om leh siik a satlai a su kihithei. Tua di’n tanggam a mipi palai, ADCC lawi-upate tha piak, thumpih leh hanthawn tuak adia’m? Khangthu I sim leh France, Germany, China etc ah mipi lungkimlou kiphin na omngei ngut a, tua (revolution) te tungtawnin kikhekna (change) thupi taktak na tung hi. History repeats itself, a ci ua. Blessings!

“Honpel ke’n Hondampa nunneem,
Ka thum honza in;
Nang midang/ namdangte na veh ngal in,
Manipur singtangmite honpel ke’n aw.”
(FJ Crosby gelhkhiak la pansan a phuah)

……
01.09.2015

© Copyright 2024 - ZOGAM.COM. Designed by NemaGraphy.