TRIBAL UNITY – Lungtup Tuang Tunna Di'n!

TRIBAL UNITY – Lungtup Tuang Tunna Di'n!
By Upa Chinsum

"TOUPA aw tuni in ka hon-ngen,
KOUTE adi'n aw Na zahngaihna;
HONPIA in aw TOUPA ka hon-ngen hi,
NANG hehpihtu Pathian Na hi-a;
ITNA 'aw-neem' in ka lungsung uah,
HONSAM lai inla Nang adiing in."
(T Pumkhothang)

upanchinsun

Jawlnei/ Kamsang Jeremia in, "TOUPA citna ziak ahi hihmana I om louhna uh, A lainatnate a zuau ngeilouh ziakin. Jingsang tengin a thak zel ua, Na ginomna a thupi" (Kahlate 3: 22, 23) a na cih, ei Manipur singtangmite adi'a le thudik, mi khempeuh adi'a le dik ahi (pom in pom takei le'ng!). Tua "TOUPA citna" I tan zom zel theihna du'n Amah laka I kituklut ngai ahi, unaute. Amah (TOUPA) laka kitulut a, Amah tawh I sepkhawm, gal I doukhawm theihna di'n Ama'n condition, simple mahmah na set zouta:

".... Maitam bul a na thilpiak na lat lel lai-a na unau in na tung ah lunghihlouhna a nei cih na theihkhiak leh, huai maitam ma ah na thilpiak tuh nusia inla, pai inla na unau kilempih phot inla, huan, na thilpiak tuh lan in" (Matthai 5: 23, 24).

Teenna gam leitang NEUZAW 1920 Sq. kms (approx.)/ 22, 356 Sq. kms, milip TAMZAW 66% (Non-tribal group)/ 23, 88,634 lakhs (2001 census) unau Meiteite tawh Manipur state sung ah I na teengkhawm uhi (teenkhawm sak in I om uhi). Unau Meitei, phaijang mite adi'a gam leh lei tawh kisai vauna 'threat' hithei dinmun a lang tuh –
(i) Nagate'n, Naga opkhum Manipur a district 4 (li) te a suhsak (laaksak) kha di uh;
(ii) Hill Areas Committee (HAC) thuneihna hongkip deuhdeuh di'a phaijang a luahna ban uh kaan (cross) thei si lou in phaijang leipek lianlou sung ah a kigaak law khong kha di uh.

A tunga (i)na tawh kisai, Hill districts 5 laka district 4 te a unau Nagate tamdan en ni (2001 census pansan in): - Ukhrul – 93%, Tangmenglong – 78%, Senapati – 55%, Chandel – 47%. Banah, HAC thuneihna tawh kisai India Danbupi-a gelhlut hita thutuun tangpi taklang ni: -

"There is a special provision under Article 371C of the Indian Constitution which provided for the Hill Areas Committee (HAC), which comprising of all the 19 members of the state assembly from the tribal areas. The HAC was envisaged to be the guardian of tribal interests; this Committee is to be consulted in all legislative matters affecting the Hill Areas of the state." – Thangkhanlal Ngaihte (in zogam.com).

Unau Nagate (NSCN-IM) & Government of India in August 3, 2015 in kilemna suai kaita. Wow! Tua suai kaihna Prime Minister teenna 7 Race Course Road, New Delhi a neih hun ah Prime Minister Narendra Modi, home minister Rajnath Singh, Solkar a ulian dangte leh NSCN(I-M) heutulian Thuingaleng Muivah banah Naga pawl a lawi-upa hunkhop tel uh. Tua hun a Prime Minister thugen khenkhat: "Lemna leh muanna pianna di'a panlakna mi thupi Nagate'n kithuahpihna tuambiik n'on piak uh kipahna saangpen k'on lan. India malsuah bial tawh ka kizopna uh thuuk mahmah ahi. Nagaland ah tam veipi ka na zinta. Naga mite hindan tuambiik, leh pipu tawndan tuam leh hausatakin ka lungsim honzou mahmah. Khat-le-khat kitheihsiam-tuahna taksap ziakin Nagate haksatna kum tampi kivei kha... poilua! Nagate hansanna leh kipumpiakna tangthu a kigen ahi. Hucih tawh kiton in, mihing a piangkhete lakah a saang mahmah minam ahi uh" (TOI, 03.08.2015). Manipur hill district 4 te a khawsa unau Nagate' lungsim a nop khinkhian didan... leh unau Meiteite' dip kuat didan, ngaihsun mah in!

Manipur tanggam (tribal areas) 6th Schedule demand I na neih uh nol theih dan tuamtuam a nol nung in, State Cabinet in nialna (objection) neilou ahihdan 07.04.2001 in Central Government zasak, tua kawmin, "...with certain local adjustment and amendments" ci keuhkauh uhi. Hiai pen, nervous zek kawma hon nanna uh, EI LAM in tribal unity pansan a I nawk touh di lau guten zong hithei uh. Na ci am? Ministry of Home Affairs (NE Division) in laithon No. 1303/11/2015-NE.IV nisim May 7, 2015 'Most Immediate Parliament Matter' kici sung ah, "Extension of the Sixth Schedule of the Indian Constitution in the Hill Areas of Manipur" cih thupi zang in chief secretary of Manipur PC Lawmkunga kiang'h dotna bawl uhi viz. (text – in English), "It is stated that that all the six ADCs have been requesting to the Government of India for inclusion of these ADCs under the 6th Schedule. In view of these facts, in reply to an unstarred question, it has been stated that the Government of Manipur has not sent details of local adjustments/ revised proposal in this regard so far. The Rajya Sabha Secretariat has conveyed that the reply has been treated as an assurance. To fulfill the assurance, reply of the Government of Manipur to this Ministry's letter dated 21.09.2001 and 17.10.2001 is required. In view of the above, the State Government of Manipur is again requested to furnish details of specific areas to be included in the Sixth Schedule of the Constitution and propose local adjustments and amendments."

31 August 2015 (Seppatni) apan langtang a kimawhsakna leh kinawk ngamna hong om, Manipur singtangmite adi'n BLESSINGS IN DISGUISE hithei ahi, TOUPA' deihlam zong kawma, pandan I siam leh... Special Assembly sitting neih hun a palai I neihte (20: 60) ana pau louh uh, pau na di hun piaka a a-om louh uh I ci zaw hiam, leh HAC tawmkan (bypass) a Bill thumte - Protection of Manipur People's Bill, 2015, Manipur Land Revenue and Land Reforms (Seventh Amendment) Bill, 2015, and Manipur Shops and Establishments (Second Amendment) Bill, 2015 - Manipur assembly house a puaklut leh pass zui-a hong om, Sianmang lungdamna ahikei peuhmah di!

Fb a simkhak khat, "....think tank talpakte daan a I neih uh poimawh. Talpakte kha a think tank te'n guide uh. MLA leh minister khangthak tam tak educated pipi umta uh. ... Brain hoih zawzaw in zou di himai. Ei think tank bawlkhiak ngai" (Hauminthang Zou, September 2). Think tank nei Meiteite'n sawtpek apan na geel detdet uh, ana kikup touhtouh uh, a hunbi hongkim in Joint Committee on Inner Line Permit (JCILP) min tawh hong kiphin uh... tua kiphinna ah kum 17-a upa Robinhood Sapam July 8 in police te teargas khah thuaklah in si! A tomlam in, siluang khat kikhamna nung ah State government in JCILP thilnget piak chiam (assurance pia), a kiphinte deih louh "Manipur Regulation of Visitors, Tenants and Migrant Workers Bill, 2015" zuukkiik hiau uhi.

Unau Meiteite'n think tank nei, well-organized minam hi ua, ei singtangmite bel na KIHILOU deuh abang –

(i) Teelching a om MLAte'n Manipur danbawlna innpi (legislative assembly house) a mawhpuakna, tanvou poimawh tak a neih uh tawh kisai, "Hiai I dinna lai ahi, Phaijang mite lunggulh leh buaipih hiai ahi. Ei dinmun hiai, pan kila lel leh laak sawm dan hiai..." ci'a bial mipite theihsiam-sakna pai tawm lua (OMLOU le ahisim dia'm!). Mipi lam le thu a dangtaak taktak, DOTNA bawl om boklou; nektawm, zattawm vai lunggulhna mah tawh palaite en, a kiang uh kizuan hi tangpi maithei.
(ii) Pastor Pum Kam Valte in fb ah a guh dawk in gelh: "Pu Administrator, election lai a I panlak dan uh velthak lehang, tuni a i MLAte uh, Minister te uh leh MP te'n ahon bawldan uh, ahi ding mah ahi, i tuh gah mah uh at I hi, na chi thei kei maw?" (TULAI THUTHANG, 3/9/2015 @ 9.08am).
(iii) A tunga Pastor Pum Kam thugen MUANNA AKSI magazine Chief Editor, Rev Dr Kh Khaizakham tuinih sak ni: Tuchung a kitelna (ADC Member ding telna) chu ei thingtangmite a ahia, Khristian chu a tawmpen ah 95% hi ngei ding I hiu. Zia Khristian gam ah kitelna ah re-poll um vengvung hih phaijang lam ah unaute hin ei nuisan nasa diu e maw! Polling station 36 lawmlawm ah re-poll ding ahi hilhial hi. Amau lak ah missionary nasepna chu a lawting lo ding him I hiu. Etton ding leh etla ding hinkhua a mu lou uh ahi. Zia gual bep Khristiante hin chu gamthim I phut butlo ding dan uh Setan in hechian mama ding ahi ziakin ei huphul himhim puana.

"Setan in MLA election kal a ngakla na ding e aw! Danglamna pha a tun lo leh chu mualpho to pek ding I hi mai ua, Setan gam chu lian deudeu ding ahimai hi. Kochuam tin ah kihil a ngai mamata hih, Pastor leh Upate'n le Pathian thutak dinpi ngam a ngai mama tai. Pauchapna ding munl eh mun lo le hiatkhen a ngai tai. "Pathian min mawk sua maimai kin" ti hih thupiak sawm lak ah pang ahi. Thupiak chiatchiat a nep chuam a um puai. I pauchap zaw leh a dik hung kibawl diak lo ding chu maipha hawlna bepin pauchap in kuankuan da taleu hin, ginumna chi khat hilo ding ahem? (Muanna Aksi – July 2015 issue, pp. 4-5).

TOUPA' buukna-a teh a om, mipite le, mipite ai-awh palai teelkhiak (MP/MLA/ MDC) te le cing zou omlou (Dan. 5:27), na khial vekta I hih uh leh, (i) TOUPA laka thupha tawi(khawm)na (ii) Khat-le-khat ngaihdam kinget-tuahna leh (iii) Tuate pansan a think tank bawlkhiak banah, singtangmite'n I bawhzui fitfit di vaiguan kichuptak neihtuak hilou hiam? Tangthu a I na zaak, 'SA-NGAK TUNGA LUNGDAM LOU' aknou ciakciakte kithutuahna leh pankhawm siam dan apan zillai lathak ni hang, ute-naute.

Unau Meiteite vaihawmna nuai-a om cimtaak (lungkimlou) ciat – MP/ Ex-MPs, MLA/ Ex-MLAs, MDC/ Ex-MDCs leh civil society makaite (Saptuam makaite tel) leh laisiam I neihte kimukhawm, TOUPA ma ah thupha tawina nei ngekngek. State government leh Central government I dolh theihna line/ institution a na pang I palaite tai (rebuke) tuak, thu hilh tuak I sakna omleh tua hun ah TAI in HILH/ THUHILH. Amau le mipite laka gennop (thupha tawinop) a neih uh leh genkhiakna HUN pia; pilna leh theihna I neihte tua hun ah sungkhawm, TRIBAL Unity lungtup tuangtunna di'n strategy bawl (panmun khawh). Hibang kimaituah a Kinial leh Kikup (Debate and Discussion) I na neih tawmluat ziak ua communication gap om, I sukna lamlam fuh thei nai taktaklou phot, hithei ahi. KINGAIHTUAH NI.

Ni 50 paita sung, ei hon ai-awh MLA/ Minister te tawna hongpai sek gamsung puahna fund leh mimal or pawl tuamtuam in a' zar uh I zawh omsekte dinkhawl pian, nidang banga honglut lou tuh ahiphot! Hiai in hill district, adeuhkhol in Lamka zaang ah sum (money circulation) kiamsak teitei di... banah, kilawhtawm leh niteng nektawm zong I unaute summuhna a hetkhak ziak a haksatna tuak (beidong-tongkhong) innkuan kibehlap I om khak di, pilvanhuai, kidophuai ahi. Bandh, ei-le-ei I kibawlkhum ek theih zelzel tawh kisai Dr. Kham Khan Suan Hausing (University of Hyderabad) in bang gen? "Hill areas bandh i bawl gige un ei leh ei tuisa kibuahkhum den hilo I hiam? Assembly kong khawng ah silent protest nei in, i ut leh deih taklang thei le'ng hill areas khempeuh i bandh sang in effective zaw ding hi. I protest strategy uh zong tu hun adingin a zatna ding omnawnlo, obsolete strategy hi in ka ngaihsun hi."

Mipi vaang paina 'democracy solkar', Union of India nuai-a om I hi cih I thei ciat. Mipi vote a teelching mi khat pen a nasep-silbawl a lungtunlouhna I neih leh, tua suklatna hun hoihpen 'kiteel nawn hun' ahimai hi. Tua di'n Manipur tribal te, adeuhkhol in Ccpur district (the epicenter of tribal upsurge in Manipur hills since August 31) I kiman uhia? cih kidot ciat di'n hoih. Thagum-thatang zang a gamtat zaw achangin genmai sawm sek mah le I makaipa Jesu Khrist in kipahpihlou hi. "...na namsau a koihna ah koih nawn in, namsau pan peuhpeuh tuh namsau mah a a sih diing ziak in" A cihna ah. Selah (Matt. 26: 52).

Mipi kivaihawmna, democracy solkar paidan leh Jesu Khrist' sinsak na kituak mahmah a (Matt. 5:1-12, 6:14-15,17), tuate en kawm leh buuktuah zel a I pai kei mawk leh TOUPA hoihna 'Bharat solkar' tungtawna hongpai Government of the people by the people and for the people zar zoulou, hamphatpih diing zah hamphatpih lou, a niamkiak zerzer minam suah theih ahi. Joyce Meyer in 'mihing lungsim' KIDOUNA PHUAL (Battle field of the Mind) na ci hi. Nang mimal lungsim ah kua vai na hawmsak? JESU maw, a.k.l. Dawimangpa? Dawimangpa bel khemtu (deceiver) hi-a, guta (thief), thuneihkhum (dominating) leh hihsetu (destroyer) hitel dan eive. Khristian aw, pilvang in...!

31 August, hunlem-tuihual (wave of opportunity) in eite honnawk taktak tuh, a ut tawh utlou tawh, I kawt vek uhi. Mipi sousang (riotous), mipi hamhaih (public hysteria) leh mipi kiphinna (people's movement) lak ah, eilawi dinna koi pen hi'n na mu? 'Mipi hamhaih' himaithei ahi, unau. Tua pen, sustained movement didan a na en pah kha, democracy solkar nuntakpih Debate and Discussion omloupi a maban sawn sawmna om hithei. Ana hihleh, LAMKA level ah bang I MP/ Ex-MPs, MLA/ Ex-MLAs, MDC/ Ex-MDCs leh civil society makaite (Saptuam makaite tel) leh laisiam te hon samkhawm thei pawlpi (say, CDCGC) om henla, tua tak ah healthy debate & discussion hong kipan leh, a kipahhuai awm! A next step di tuh, tua kisapkhawmna-a thupiangte pansan a SOO nuai-a om Pawlpi heutute tawh houlim zui. Limtak in.

SA-NGAK tunga lungdam lou, "Nu phu la di, pa phu la di, Sa-ngak daai kaai di.." cih slogan tawh kuan aknou ciakciakte kinawsia (ensan) omhetlou in hong kipanta ngei ua, a pangkhawm ngiat di teng mah pangkhawm nana tuh, a hansan ban uah a lamzang uh ei! Nawtsiah (boycott) pawl nei a kal suan sawmna bouruak apan TOUPA Khasiang in eite hon pikhiak a, singtangmite thei gaw-lawng khat a thun I hongbat hun ciang un, "MP-pu naa, MLA-pu naa, MDC-pu naa, state solkar leh phualpi solkar ofis a seemte naa, pressure group (JAC/ ATSUM/ MTF) te naa hiai..." cidan in hong kivual diudeu diing a, pemkhiak san I ut ciat Manipur solkar in ei singtangmite kithutuahna (leh Phualpi solkar angvanna) nang zoulou in, hon khahkhiak a kuul di. Huci'n, amaute I melma hilou in innveng hoih (good neighbour) a hong hita diing uhi.

"Aw ngaaklah ing n'on pikhawm hun diing,
Hucia MP/ MLA/ Mipite thu kikum dialdial;
Singtangmite khankhua diing geelkhawm a
Singdang ngailou a k'ong om hun diing uh"
....................
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

© Copyright 2024 - ZOGAM.COM. Designed by NemaGraphy.