Gamsung: Tripura state hi India hmarsak a state neuchik chikte lakah aneupen pawl hi a, 10,491 sq kilometers leltak ahi. Atangpi thu in tribalte tenna gam hi a Tripura kingdom pen Mahabharata tanchinbu ah zong tuang hialthok hi. Gelhthoh om a telsuimiten a suitheih chiang uah15th century apat Manikya lal ten vaihawm ua, Indo-Mongolian race hi ua, Mughal lal ten enlah in suasam zihzeh mahle uh Tripura Raj in vaihawmna khah taktak lou uhi. Mughal ten bel siahkhonna di lel in zang ua, British te lut tan in le lal te thuneihna beisak hilou lai hi. Hills leh plains a kikhen in plain areasleh Chakla Roshanabad area tuam hi, British ten princely state status a piak tak un hill areas teng the hills of Tiperrah chi uhi, Chakla Roshanabad pen East Bengal, banah Pakistan, tu a Bangladesh te khut ah pia ua a Maharaja un thuneihna mansuah hi. Tribal te dinmun selua sakziak in Ratanmani Reang kichi in nasatak in 1942-43 vel in suahtakna ding sual a, Indian National Congress leh Communist party ten liberation movement hattakin beisan ua 1949-50 vel in agahsuah piangdok a Tripura pen Indian Union ah Part C status 1949 in piak ahi. 1956 in Union Territory status mu ua 1972 in state piching ah koihtouh in om hi.
MILIP: Tripura ah census masapen 1881 in om a huailai in mihing 95,637 lel om ua, 1931 in bel 3,82,450 pha daih mai uhi. 1951 in 6,42,000, 1971 in 15,56,000, 1981 in 20,53,000. 1951-1961 sung in population 77 percent in pungzou a, 1971-1981 in 36.25 percent in pungzou hi, tua hunlai in North East state dangte ah 18-20 percent in pung lel hi. Milip kibehlapna ziak pentak ahih leh Bangladesh a Chitagong Hill Tracts apat Tribal tamtakte pemlut zungzung ua, leh East Pakistan, tua Bangladesh buaina ziak a mihing anuia asim pemlut zungzung te ziak ahi pen. Hiai in gahsuah hoihloutak suangdok a, state sung a mihing ana tengsate nekchimit thei dinmunleh minority dinmun suaksak ahihna ah patauhna liantak om hi. Huaiziakin Tripura ah galmuanlouhna liantak piang a, Tribal leh plain mite kikar ah namenlou hial in kibeihtuahna tung hi. Buaina huaisetak kum 1970`s leh 1990`s kikar om a, nek-tak zonna leh a gamsung development lam ah keniam tuansak hial hi. 1980`s a Six Schedule status hill areas a koih ahihnung in muanna leh bitna in hat-lam manoh a tutadih in buaina bei-pian ade aw chih theih hita hi. Ahia, plain mite (non tribal) population tulel dinmun in 69% hi a gamneitute dinmun chu se chaichai tak ahi, vaihawmna lam ah akhasiathuai pih kholdiak hial uhi.
SINLAI: Huchibang a midangte depmang theih ihi chih thei in Meitei ten 1960`s in Mizo te huat chihtak in hua ua, I makai masate thuzoh in Mizo refugee chih minloh un unau Mizote tamkuamtak Manipur apat nohdok in om uhi. MNF te doudalna ah a matawng in hon koih ua, khatvei (L) Ngurdinglien in Mizoram a Congress party candidate adia campaign a bawlna ah Mizo refugee ten ana maikawk ek uh chih ahi (Vairengte ah), Pu Goukhenpau panlakna le thei kichian mahmah lai uhi (Khami hun lai a in Minister te Ngurdinglien leh Goukhenpau te tranlakdan kha, chih ahi). Nam kar a buaina I neih lai un Mizote I beel ua, refugee ahon chileltak ua, thil awmtak ahi, enkik vengveng le. Manipur sungthu bel lianlua, ei district sung en le, Kuki Naga buaina ziakin nasatak in unaute hong galtai ua, muhlawkna neiten bel giahbuk bawlsak ding chih ahi, mahleh ZNC hetute panlakna bel mak lawtel zel, tua bel population ah kitampen lou hial, leh development schemes hon neksaktu tampha peuhmah, a tang-pha zoulou lampang kihita, election chia`h kichian huntawk mahmah. Himahleh unau ikichih theih ua, lampi khat izuih theih lehbel hoih maa-maa, itam deudeu le nuom chehcheh.Churachandpur district sung ah unau kichite lou talpakte I kol teng uh duaisan nawnlou uhi, sumbuk hoih teng leh mun poimoh teng luahdim ua, district economy pen a control tu suaksak hi hang. Ima te mehzuak leh vanzuak te lei ding in I bazar lian neih sunsun uah I tai duamduam kei ua hia? Vaite lah a dimset in kholaidung ah dawr liandeuh teng neisak hang, baat me kya ho ga, chih chih di himai, vaihawm dan kichian deuh, trade license piakkhiak dan tungtang leh a teentheih hunsung ding uh (lease period) omsak kiphamoh hilou hiam? Hi e; a poimoh lawmlawm lou a meiteite tawholhna ziaka unau Mizote hawlkhe ngam pa`n tua bangmah mah hih ngam le nei nawnlou I bang maimah ua….. Tripura Tribal te dinmun kitung haklou di abang maimah kasa.
LEIHOIH LEH GAMHING DIPDIP: A gamsung leitang pianzia leh sing leh louhing omteei gam toh tehvual hilou hial hi, ei gam sangin a gam pianzia detdou zawtham a, menchim leh leisai, buannoi muh ding omlou sim maimah hi, a tanggam te uh kense deidoi lou a tangsang ngekngok le tamlou hial hi. A gam lei leihoih mahmah hia, sing leh gua leh mau ten ngeihpha ngial uhi. Gammaang lakah khua sat ua sing leh mau, tui ching dimdimte lakah mihing leh ganhing tengkhawm ua lunglut huai ngial hi. Mual leh mual kikar te ah munzaang hoih taktak om zel a ngakul leh zaanglou hoih taktak muhding tampha peuhmah. Gamnuam ichi hia, God`s own country, chih di ahipen. Tripura pen India gamsung ah forest area nei hoihpen lawi ahi, a gambuppi 60% forest in luah a, milip 30% vel gammaang (forest) ah teng uhi. Forest preservation toh kisai in state dangte a phazou om ding in um kei hial ing, timber piangthei singtaak hoih taktak amual amual in om ngeingoi maimah a state leh mipite hausakna thuguk ahi. February leh March (dry season) sungin zong hing dipdip a gawtuai hoih hethot muhding tamphangial hi.
Sing hoih teng phukmangna gam Mizoram, Manipur leh Nagaland khong ah bel dry season lai in gamsung sing leh maute keu selsul ua gamkang (forest fire) kithuaklah mahmah, kibangloutak ahi. Athupidiak bel singtaak hoih taktak chituam tuam in tuamkimvel a, apiching deuhte harvest ua source of revenue leh employment hoihtak suaksak uhi.Tua singlakna mun awngte ah singnou suanthak zelzel un gammaang suaksak thak zel uhi. Meghalaya toh tehkak in pilhuaipi ahi, Khasi gam ah bel sing leh guate pawngpaw ngaihsang lawzen ua, laklouh (harvest louh) in takgawpsak/teksihsak ua muatmang leltak hi. Tamtakte nekzontheihna leh state in revenue hoihtak amuh theihna ding bangmahlou suah leltak ua, pammaih sak velvul chang atam, Shillong kiimlak envel le u`chin taaksing kum 30-40 tunglamte teksih tam mahmah, muat mang leltak tampi na mu ngei di.
SINLAI: I tenna leitang gam hausa leh etlawm suahsak pen milip mawhpuakna ahi, sing leh guate kepbit leh a hungeih tan lak/sat (harvest) poimoh mahmah, Tripura te tribal tamkuamtak himahle uh gammang mawk satsiat lou ua, gam lianpipi singtang lou neihna ding in halmang zenhouh louhial uhi. A niteng poimohte uh gammaang apat laidok ua, plantation (cash crop) bawl ua, ahihtheihna teng ah fishery leh wet rice cultivation bawl ua kitoudelh thei mahmah uhi. Hard wood hoih taktak leh bamboo apat thil bawlkhiakna thupitakin ngaihven ua, milip asiingtel in employment muhloh uhi, agarbati stick bawl, leh artisans ten crafts centre ah training in van hoihtak tak export quality tanpha bawlkhia uhi. Tripura in kumteng in guapum 20000 metric tonnes state dang ah export hilhial uhi. Gam neuchik chilou di`n Tripura ah wild life sanctuary tamkuamtak om hi, Sipahijal, Gumti, Trishna, Rowa chihte, wild life sactuaries poimohte hi ua, gammang leh gamsa kepbitna ah panmun poimohtak nei ua, khualzinmi leh gamdangmite muhnop leh hiiptu suaksak uhi.
Zogam ah wild life sanctuary khong neih malak ah, I gammaang omna sunsunte (Lungthul kawl, Tongchin kawl, Kaihlam kawl, Aibulon kawl etc) suasam in gamsa teng mangthang kuan hita, leh gamngaw teng kolh vee-vuut hialthok, khanlohna khat I neihpah uh poimoh lua. Jhumming cultivation khek-khiakna ding poimoh ngaih a alternative means of livelihood ngihven kin poimoh lua, gua leh mau apat vanmanpha bawlkhiak (artisans leh craftsman tamtak omsak) leh training lampang hahbawl kuul kholdiak hi. Mite lunglutna ding cane and bamboo products tam semsem I bawl theihna dingin skill development leh entrepreneurship I hatsak sem poimoh. Tua buchinsakna dingin Agartala ah Bamboo and Cane Development Institute (Research and Development Service, Market and Business Centre, Resource Centre, Skill upgradation, Product Design and development Service, Technology Oriented Services etc.) ah training dingin I local artisan te sawl thei le.
KIVAIHAWMNA: Indigenous tribalte tanvou ding awmtawk bikhiahsak ua, Tripura Tribal Areas Autonomous District Council, 6th Schedule status le 1984 apat pia uhi, huai in remna leh muanna tun a nasatak in sorkar vaihawmna ah panpih hi. Autonomous areas ah tribal ten amau tanvou chiang ah kivaihawmna nei ua lungkim huntawk uh hihtuak, milip lungkimsak sipsip chihbel om theisam lou, atangpi thu igenna ahi. Huai Council thuneihna tangpite: Allotment, occupation and use of land-Management of forest- Use of canal water course for irrigation- Jhum- Village council- Public health and engineering- Primary schools- Dispensaries- Markets- Cattle ponds- Fisheries- Ferries- Roads- Transport and waterways- Agriculture- Animal husbandry- Community projects- Co-operative societies- Social welfare- Village planning- Plantations- Social customs- Inheritance of property- Marriage and divorce- Money landing- Trade- plus collection of taxes on forest products (share of forest royalty), taxes on animals, vehicles and boats, professional trades, callings and employment, taxes on entry of goods and tolls on passengers, and royalties on projects and extraction of minerals. Council thuneihna chithum in khentheih a huaite bel, Administrative, Legal and Financial ahi, atung a tanvoute a sepsuah theihna ding un. Tuabanah, state government detdoutak leh thutak leh thudik a vaihawm ngap CPI leader Sri Manik Sarkar makaihna nuai ah vaihawmna kichiantak leh milip hamphatpih ding infrastructure development hattakin pai zungzung maimah hi, mit a mute a dingin maimah aw, talawm de, chihtheih hialthok hi.
SINLAI: Ei district council teisam hi Tripura te piaktoh tehkhintheih ahi mahmah de aw, it seem we have a long way to go, chih chih di himai. Khanglou thei mahmahlou leh mumallou mahmah ihi chih dan ahi.
DEVELPOMENT: Assam state apat Tripura I lut leh, computerized Integrated check gate thupitak mai in hon vaidawn a, truck parking terminal changkangtak leh modern office equipments toh township khat hilhial building nalh taktak in tuamkimvel khipkhep hi. Gamdang (foreign) lut mah kisak in a om hialthok. Assam lampi se-nem-num, phok lelup leh leivui khu vengvung paikan in lampi maam hiinhian, suang neiloute bawl dia kilawmlou thok in hon vaidawn a nuam mahmah hanhan hi. Kilometer 300 phial di brick a bawl lampi hoihtak tekolkol zawzen tung a I tai hanhan chu Assam gamsung a thringdan leh a ngaihhuai louhdan lungsim a chaamden maimah. High way keleu hilou, khopi tuamtuam, district tuamtuam, leh inter village road nasan maam hinhian zawzen aka hia, mite`n naa hahsep namai uh e, ei palaite toh teh in, achihlouh theih kei hial. Mual-sanglua omlou, gamhing dipdip leh sing leh maute kep leh zuun ahihdan kichian mahmah, Lamka khosung dan a leivui khu vengvung maituah di a vang viau mai. Sub Division Headquarter khong chu thupitak ahi, SDO office te ei gam a District headquarters ten a tukkei hial, lampi a I totkhakna mun tamzaw ah munniam deuh teng zaanglou bawlna leh plantation bawlna in dim a, fishery zong hahbawl ngial uhi.
Thupi diak kasak bel, Agartala a New capital complex ahi, self contained township ahipen mai, a limlak kitakkhe thei leh a uthuai hial, Circuit house bel hmanlai lengte tenna in room 300 om achihte uh toh tehkhin theih hilhial.Rubber plantation hahbawl peuhmah ua, sorkar in nasatak in sponsor zomah hi, loching mahmah zihziah lel, rubber production a state poimoh pen khat ahi,second rubber capital of India, chih ahi hi, banah mulberry, coffee, tea leh juice concentrate ah namenlou in changkang ua, India state lakah tea production lam ah number 4 hipha hilhial hi. Employment generation schemes ah rural artisans (weaving, handloom, cane and bamboo development) chih khong ah hahpan mahmah ua, India gamsung leh USA/Europe tanpha ah a gahsuahte uh zuak thei ngial uhi. Tripura Industrial Development Corporation hahpanna in industrial recovery hat-takin paitou lel lel a, International border (Bangladesh) hoihtak nei ahihna toh kisumdawntuahna in masawn mahmah hi, Integrated Trade terminal a bawl lel-lel un a thupidan leh Tripura mipi ten a hamphatpih dingdan uh ginseng hilou, Chittagong port leh Culcatta port tungtawn a van lut zungzungte leh a state uapat a export suah zungzungte uh ei bang mimawlte hisap seng di hilou, eenhuai lahlou hial uhi. Banah, international diplomacy, leh Delhi bei-siam ua tunungzek chiangin railways tungtawn in Bangladesh paikan in India gam laili ah lut ziahziah pahta ding uhi, a economy uh khanghat mahmah ding in muhtheih hi.
SINLAI: Industrial park leh fruit/spices processing plant Zogam ah koih theihlouh hiam, University, institutions leh crafts centre koih theihlouh hiam, trading centres Mizoram border leh Myanmar Border te ah koih theihlouh hiam? Mipite`n lunggulh lou uhia, ahihkeh I nam leh gam makai te`n poimoh salou?
POWER GENERATION: Power generating units lam ah hydel based, thermal based leh gas based ahideuh pen, Tripura ah gas a tam mahmah ziakin ONGC, GAIL leh company lian taktak te`n panmun khoh nasa mahmah ua, tulel dinmun in a power generation uh, (including the gas based Palatana power project expected to generate 726 MW to be commissioned this year), a gamsung in nesenglou dinmun ahi, Bangladesh ah export thei hial dinmun in om uhi. Khantouh louh ngaihna omlou a suak, vehicles of development ichih, lampi hoih, kivaihawmna kichuptak, galmuang mahmah, communication hoihtak, leh power kiningching te ziak mahmah ahipen. Tulel dinmun in peak hour a shortage a om zenzen leh aneu alian chih om seselou in electric mit dimdiam lel, CM office tanpha mit zeih dan ahi, kikhiak in a om aka.
SINLAI: I Zogam ah mini hydel project tamkuamtak bawlkhiak theihna mun om hi, tuivai naklam, tuitha naklam, tuivel, Paldai, Gallenglui, Tuima, Tuilak, leh adangdang tam lawtel, himahleh lunglutna nei leh ngaihtuahna zang le omlou I maimah diam, chi ke.Domestic consumption dia gas pipeline a apiak uh leh Bus leh Autorickshaw te CNG powered ahih mahmah NE standard adingin record break ahi. A ninhuai sate khualna in hunsak phot maini.
Tripura Legislative Assembly Building South Wing-Civil Secretariat, Agartala

Circuit House, Agartala, Main Wing

We have 323 guests and 5 members online
sumchinmang, puthil, Lian Samte, aihnake, thangzamuanguite